Lasteaiaõpetaja koolieelses lasteasutuses

Tutvustus

Klassiõpetaja õpetab ja suunab kõige nooremaid koolilapsi. Ta õpetab üldjuhul 1.–4. klassini oma klassi lastele kõiki põhiaineid (emakeel, matemaatika, loodusõpetus). Tavaliselt on klassiõpetajal ka vähemalt üks lisaeriala, mida ta võib õpetada põhikooli lõpuni. Klassiõpetaja valdab õpetatavaid aineid, mille õpetamine on üha enam korraldatud üldõpetusena. Tundide läbiviimisel ja ülesannete andmisel arvestab õpetaja õpilaste eripära ja ‑vajadustega ning julgustab neid eesmärke seadma ja nende nimel pingutama. Õppetööga käsikäes hindab klassiõpetaja laste edasijõudmist ja annab neile tagasisidet. Klassiõpetaja lähtub õpilase arengu toetamisel tema huvidest, teadmistest, oskustest, võimetest ja vajadustest ning peab silmas riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Ta kavandab iseseisvalt ja koos koolimeeskonnaga õpitegevust ning kujundab turvalise õpikeskkonna. Vajaduse korral nõustab ta õpilasi ja lapsevanemaid. Klassiõpetaja teeb koostööd õpilaste, kolleegide, lapsevanemate ja kogukonnaga. Lapsi kõnetaval moel annab ta edasi aineteadmisi ning seob need igapäevase elu ja praktiliste oskustega. Õpitakse ka koolist väljaspool, olgu selleks loomaaed, muuseum, kino, teater või mõne kauni Eesti paiga külastus. Samuti on ta lastele klassijuhataja, kujundades klassis hooliva ja üksteist väärtustava suhtlemisviisi. Õpetaja loob hea koostöösuhte lapsevanematega, et anda neile tagasisidet õpilase edasijõudmise kohta ja saada seda neilt ka enda töö kohta.

Töökeskkond

Lasteaiaõpetaja töö toimub enamjaolt siseruumides, tähtis on, et tööruumid oleksid turvalised, hästivalgustatud ja ventileeritud. Vähemalt kord päevas käib ta lastega ka õues, väga laialt on levinud ka õuesõpe.

Lasteaiaõpetaja töö on vaheldusrikas, küll aga vaimselt pingeline. Toime tuleb tulla paljude lastega korraga. Põhirõhk on suhtlemisel laste, lapsevanemate, kolleegide ja ka teiste spetsialistidega. Töö võib olla ka füüsiliselt raske. Lasteaiaõpetaja peab rühmas või õues korraga jälgima näiteks 20 last ja suutma neile kõigile tähelepanu pöörata.

Lasteaiaõpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Sealjuures 30 tundi kuulub otseselt õppe‑ ja kasvatustegevusele ja viis tundi tegevuste ettevalmistamiseks, enesetäiendamiseks. Lasteaiaõpetaja töötab tööpäeviti graafiku alusel, mis sõltub lasteaia sisemisest töökorraldusest ning vaheldumisi varahommikust lõunani ja lõunast õhtuni.

Lasteaiaõpetajal on tavalisest pikem puhkus – 42 päeva, enamasti puhatakse suvel. Suvel võib olla mõnevõrra rahulikum aeg, sest koolivaheaja ja puhkuste ajal käib vähem lapsi kohal. Teisalt võib olenevalt lasteaia töökorraldusest olla suvel ka hoopis keerukam periood. Valverühmade avamine tähendab, et üheks rühmaks liidetakse teatud piirkonna või ühe lasteaia lapsed, mis loob uudse olukorra nii lastele kui ka õpetajatele.

Enamik lasteaedu kuulub omavalitsustele ning ka lasteaiaõpetajate palga kinnitab valla‑ või linnavolikogu. Palk on seotud ka lasteaiaõpetajale atesteerimisel antud ametijärguga. Töötasu oleneb sellest, kas tegu on näiteks noorem‑ või vanempedagoogiga.

Töövahendid: töövihikud, õpilehed, meisterdamisvahendid, mänguasjad

Haridus ja väljaõpe

Lasteaiaõpetajana töötamiseks on vajalik kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid, mis on õpetajatöös olulised teadmised ja oskused. Nendeks on näiteks õppija toetamine, õpitegevuse kavandamine, juhendamine ja koostöö jm.

Kõrgkoolid ja erialaasutused korraldavad juba töötavatele lasteaiaõpetajatele mitmesuguseid täienduskoolitusi. Üldjuhul kannavad õpetaja eest nende kulu lasteaiad.

Üldhariduskoolis tasub tulevasel lasteaiaõpetajal tähelepanu pöörata eesti keelele, psühholoogiale ja suhtlemisele. Märgata tasub ka seda, kuidas tegutseb hea õpetaja.

Teadmised, oskused ja eeldused

Lasteaiaõpetaja tunneb pedagoogikat: õpetus- ja kasvatusmeetodeid ning -võtteid ja lapse psühholoogilise arengu iseärasusi. Ta peab olema võimeline lapse igakülgsele arengule kaasa aitama.

Lisaks erialateadmistele tuleb tunda hariduskorraldust ning seda valdkonda reguleerivaid seadusi ja määrusi, sealhulgas tööohutus- ja tervishoiunõudeid.

Kuna lasteaiaõpetaja suhtleb pidevalt laste ja nende vanematega, on hea suhtlemisoskus möödapääsmatu. Ta peab suutma end lastele selgeks teha. Vajalikud on empaatiavõime, paindlikkus, emotsionaalne tasakaalukus ja pingetaluvus. Ta peab laste eest vastutama.

Hea lasteaiaõpetaja on kannatlik ega kaota laste juures närvi. Ta on sõbralik, südamlik ja hell. Hea lasteaiaõpetaja hoolib lastest.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal korrapäraselt tervisekontrollis käia. Lasteaiaõpetaja ei tohi olla kriminaalkorras karistatud.

Lasteaiaõpetaja võib taotleda vastavalt õpetaja kutsestandardile ka kutsetunnistust, mis võib olla abiks töö leidmisel.

Põhiteadmised: arengupsühholoogia, pedagoogika, logopeedia, hariduskorraldus, valdkonda reguleerivad õigusaktid, õpetus- ja kasvatusmeetodid ja -võtted, lapse psühholoogilise arengu iseärasused, eripedagoogika, õppija füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu alused, kultuurilised eripärad, õppimist mõjutavad tegurid, üldpädevused, grupiprotsessid, õppija toetamise tõenduspõhised võimalused, digilahenduste kasutamise võimalused ja sellega seotud riskid õppimisel