Jäta menüü vahele

Tutvustus

Kutseõpetaja õpetab ja juhendab kutse- ja ametiõppega seotud aineid kutsekoolides ja teistes haridusasutustes. Ta valmistab õpilasi ette töötamiseks ametites, milleks kõrgharidus ei ole tavaliselt nõutav.

Kutseõpetaja suunab õppetegevust, et õpilane omandaks tööks vajalikud teadmised ja oskused. Seda teeb ta praktikumide ja teooriatundidega. Enamasti õpetab ta mitut ainet eri õpperühmadele. 

Kutseõpetajalt eeldatakse, et pideva enesetäiendamise kaudu panustab ta ka erialaõppe arendamisse. Ta koostab ja uuendab õpetuse sisu töö- ja õppekavas, korraldab kutsevõistlusi ning koolitab selleks õppijaid. Kutseõpetaja korraldab ka täienduskoolitusi ja koostööprojekte, et kutseõpet huvitavamaks ning mitmekülgsemaks muuta.

Tööülesanded

Kutseõpetajal tuleb tunnid ette valmistada, koostada õppekava alusel töökava ja valida sobivad õppemeetodid, lähtudes õppijate tasemest ja individuaalsest eripärast. Kutseõpetaja ülesanne on kavandada õpi- ja töökeskkonda. Ta komplekteerib ka õppetööks vajalikud vahendid. 

Tundide ajal tagab kutseõpetaja korra, vajaduse korral lahendab probleeme ning eelkõige julgustab ja juhendab õppijaid tulemusi saavutama. Tema töö on selgitada aine seost tervikuga. Kutseõpetaja abistab õppijat õpieesmärkide püstitamisel ja suunab teda ennastjuhtivaks õppijaks. 

Kutseõpetaja analüüsib õppetöö tulemusi, annab õppijale tagasisidet ja hindab töö tulemusi. Ta teavitab õppijat nii edusammudest kui ka vajakajäämistest. Hindamise tulemusi kasutab ta tulevikus õppemetoodika valikul. 

Lisaks õpetamisele osaleb kutseõpetaja töökoosolekutel ja õppenõukogudes nii koolis kui ka koolivälistes võrgustikes. Kutseõpetaja võib koostööd teha õppeasutuse raamatukogu, õpilaskodu, nõustajate või muude tugisüsteemidega. Tema ülesannete hulka kuulub ka õppedokumentatsiooni täitmine ja selle korrektne säilitamine. 

Omades head ülevaadet töömaailmas toimuvast ja tundes kohalikke ettevõtteid, abistab ta õppijaid praktikaettevõtte leidmisel. Vajaduse korral annab ta nõu praktikajuhendajale ettevõttes. 

Lisaks võib kutseõpetaja olla juhendaja ehk mentor oma kolleegile. Ta peaks kolleegi tööd analüüsima. Tal tuleks kolleegi nõustada ja juhendada, arutleda temaga töövõtete üle, vahetada kogemusi eriala- ja pedagoogiliste teadmiste kohta. Selle järgi hindab ta kolleegi vajadust täienduskoolitusteks ning annab talle tagasisidet ja näpunäiteid edasiseks arenguks. 

Töövõimalused

Hariduses töötab umbes 1200 kutseõpetajat, tulevikus jääb töökohtade arv samaks. Eriala lõpetajaid on oluliselt vähem, kui neile on töökohti pakkuda. 

Kutseõpetaja võib tööle asuda nii avalikus kui ka erasektoris. Tavaliselt leiab ta tööd kutseõppeasutustes või koolitusfirmades. 

Kutseõpetaja edasised karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogenud ja heade organiseerimis- ja juhtimisoskustega kutseõpetaja võib tulevikus töötada kutsekoolis valdkonnajuhi, juhtivõpetaja, osakonna juhataja, direktori või kutseõpet korraldava ametnikuna. Samuti võib ta siirduda erialasele tööle ettevõttesse või kõrgkooli õppejõuks, õpetades tulevasi kutseõpetajaid. Ettevõtlik kutseõpetaja võib tegeleda eraettevõtlusega ja avada näiteks oma koolitusfirma. 

Karjäärivalikud: valdkonnajuht, juhtivõpetaja, osakonnajuhataja, direktor, kutseõpet korraldav ametnik, kõrgkooli õppejõud, koolitaja

Töökeskkond

Kutseõpetaja töökeskkond oleneb suuresti erialast, mida ta õpetab. Töö võib toimuda nii sise‑ kui ka välitingimustes. Siseruumides tuleks arvestada kutseõpetaja töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Kutseõpetajal tuleb tagada nõuete täitmine ka õpitöökodades, erialalaborites ja muudes töökohtades.

Töö on vaimselt pingeline, aga olenevalt erialast võib see nõuda ka füüsilist pingutust. Töö eeldab emotsionaalset tasakaalukust, sest õpetades peab suutma end igas olukorras valitseda ega tohiks närvi kaotada. Probleemolukordades tuleks suuta kiiresti reageerida.

Kutseõpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas, mille sisse on arvestatud antavad tunnid ja üldtööaeg. Enamjaolt toimub õppetöö tööpäevadel, kuid näiteks kaug‑ või sessioonõppe puhul võidakse töötada ka õhtuti või nädalavahetustel. Kutseõpetaja antavad tunnid ei jagune õppeaasta peale ühtlaselt. Võib esineda perioode, kus kogu tööaeg on täidetud tundide andmisega. Teinekord on aga tunnivaba päev või nädal. Kokkuvõtete tegemise ajal on tööd mõnevõrra rohkem.

Kutseõpetaja palk on seotud talle atesteerimisel määratud ametijärguga, mille palga alammäär on kehtestatud valitsuse määrusega. Enamasti teenib kutseõpetaja kuupalka. Palgad koolitusfirmades olenevad aga peamiselt ettevõtte enda korraldusest. 

Kutsekoolides töötavatel kutseõpetajatel on suvel pikem puhkus – 56 kalendripäeva. Enamasti on õppeasutustes olemas koolitussüsteem, et toetada õpetaja pidevat erialast arengut. 

Töövahendid: arvuti, õpikud, erialale kohane riietus, erialale kohased isikukaitsevahendid, konspektid, projektor, eriala õpetamiseks vajalikud vahendid

Haridus ja väljaõpe

Kutseõpetajal on üldjuhul kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. 

Üldhariduskoolis on tulevasel kutseõpetajal mõistlik suuremat tähelepanu pöörata psühholoogiale, ühiskonna‑ ja inimeseõpetusele, tööõpetusele ning reaalainetele. Esmaseid kutsealateadmisi ja kogemusi saab omandada erialaringis, huvikoolis ja koolivaheajal töötades.

Kuna kutseõpetaja peab oma valdkonnaga kursis olema, on kasulik end täiendada erialakoolitusel. Pedagoogitööks vajalikke oskusi võib saada pedagoogikakoolitustelt, mida korraldavad kõrgkoolid, haridusasutused ja -liidud ning koolitusfirmad. 

Teadmised, oskused ja eeldused

Kutseõpetaja on eelkõige õpetatava valdkonna asjatundja. Seepärast tuleb end pidevalt kursis hoida erialal toimuvate uuenduste ja nüüdisaegse tehnoloogiaga. Kasuks tuleb hea võõrkeelte ja arvutioskus. 

Kutseõpetaja on kursis ka hariduskorraldusega ja valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Õpetajana orienteerub pedagoogikas ja psühholoogias. Samuti on tal teadmised tööturust. Töö- ja koolitusmaailmas töötamine nõuab kutseõpetajalt pidevat enesetäiendamist. 

Suur osa kutseõpetaja tööst tähendab teiste õpetamist ja juhendamist. See eeldab suhtlemis- ja koostöövalmidust, empaatiavõimet, paindlikkust, emotsionaalset tasakaalukust. Tuleb olla ühtaegu kannatlik, sõbralik ja hooliv, kuid ka piisavalt järjekindel ja nõudlik. Töös on vajalikud algatus-, organiseerimis- ja analüüsivõime ning seostamisoskus. 

Kutseõpetajal on võimalik taotleda kutsetunnistust, mis tõendab õpetaja oskusi ning võib töö leidmisel kasuks tulla.  

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui ka töötamise ajal korrapäraselt tervisekontrollis käia. 

Põhiteadmised: arengupsühholoogia, pedagoogika, psühholoogia, valdkonda reguleerivad õigusaktid, eripedagoogika, õpetatava valdkonna teadmised, tööturg, andragoogika