Õppe planeerimise uus ajastu: kuidas kolleegist saab partner õppimise edendamisel

Koostöine õppe planeerimine on muutumas üheks tõhusaimaks lähenemiseks nii õpetamise kvaliteedi parandamiseks kui ka igapäevase töökoormuse jagamiseks. See lähenemine ei tähenda pelgalt ideede vahetamist koridorivestluses või juhuslikku abi õpiku valimisel. Tegemist on süstemaatilise ja strateegilise protsessiga, kus kolleegidest saavad partnerid, kes jagavad vastutust, mõtteid ja ressursse, et pakkuda õppijatele parimat võimalikku haridust. Viin Sind täna rännakule kooli, kus selline tööviis on kasutusel olnud juba tükk aega. Suuremad ämbrid on loodetavasti kolistatud ja võime kogemuse pealt rääkida, kuidas koostöine planeerimine on muutnud igapäevatööd efektiivsemaks ja mitmekesisemaks. 

Kõige esimesest etapist kiputakse tavaliselt üle hüppama. Kuidas me siis nüüd istume maha ja hakkame arutama, kuidas me koostööd üldse mõistame? Esimene ämber – tabatud! Koostöise õppe planeerimise edu sõltub suuresti sellest, kuidas osapooled koostööd mõistavad. Kahe õpetaja koostöö võib tähendada eri asju: mõne jaoks on see lihtsalt ideede vahetamine, teiste jaoks aga sügavamad arutelud, rollide jaotamine ja ühiste eesmärkide seadmine. Seetõttu on oluline alustada sellest, et lepitakse kokku ühine arusaam, mida koostöö mõlema jaoks tähendab. Kas see hõlmab iganädalasi kohtumisi, ühise õppekava koostamist või vastastikust tundide vaatlemist? Selgete ootuste ja piiride seadmine aitab vältida arusaamatusi ning luua tugeva aluse edasiseks partnerluseks.

Õpetajate koostöö mõjutab positiivselt ka õpilasi

Õpetajate koostöö ei mõjuta ainult nende endi töökorraldust, vaid peegeldub otseselt ka klassiruumis, kujundades õpilaste õpikogemust ja motivatsiooni. Kui õpetajad planeerivad ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel, pakuvad nad õpilastele väärtuslikku eeskuju meeskonnatöö ja probleemide lahendamise osas. Õpilased näevad, kuidas erinevad ideed ja vaatenurgad võivad ühilduda, et saavutada parem lõpptulemus – see on oskus, mis on hindamatu igas eluvaldkonnas.

Uuringud näitavad, et õpetajate koostöine lähenemine parandab õpilaste akadeemilisi tulemusi ja suurendab kaasatust. Näiteks toob Hattie (2009) oma metaanalüüsis “Visible Learning” välja, et õpetajate koostöö, sealhulgas ühine planeerimine ja strateegiate jagamine, on üks tõhusamaid tegureid, mis mõjutab õppimist positiivselt. Kui õpetajad jagavad teadmisi ja kohandavad lähenemisviise vastavalt õpilaste vajadustele, saavad nad pakkuda individuaalsemat ja toetavamat õpikeskkonda.

Samuti on koostöiselt planeeritud tunnid sageli loovamad ja interaktiivsemad, pakkudes õpilastele mitmekesisemat ja inspireerivamat õppimisprotsessi. Õpetajate vaheline koostöö demonstreerib ka väärtusi, nagu vastastikune austus, kompromisside tegemise oskus ja jagatud vastutus. Need on olulised elulised oskused, mida õpilased saavad jäljendada ja oma igapäevaellu rakendada. 

Meie koolis kutsume kahe klassiõpetaja koostööd hellitavalt Tugevustele Toetuvaks Tandemiks (TTT). See mõiste peegeldab meie usku, et parimad tulemused saavutatakse siis, kui õpetajad toetuvad üksteise tugevustele. TTT ei ole lihtsalt töökorraldus vaid mõtteviis, mis keskendub üksteise täiendamisele mitte võistlemisele. TTT mudel aitab õpetajatel mängida just nende tugevustega, olgu selleks loomingulisus, detailidele keskendumine või tugev side õpilastega. 

Parimad tulemused saavutatakse siis, kui õpetajad toetuvad üksteise tugevustele.

Kui koostöö ei taha sujuda…

Kuigi koostöine õppe planeerimine pakub mitmeid eeliseid, kaasnevad sellega ka paratamatud väljakutsed. Üks levinumaid takistusi on ajanappus. Õpetajate tihedad päevakavad ja erinevad tunniplaanid võivad muuta regulaarsete koostöökohtumiste pidamise keeruliseks. Lisaks võib erinevate õpetajate arvamuste ja stiilide kokkusobitamine tekitada pingeid, eriti kui puudub selge protsess otsuste tegemiseks või kui eesmärgid on ebaselged.

Nende väljakutsete ületamiseks on oluline kasutada strateegilist lähenemist. Ajanappuse leevendamiseks tasub luua konkreetne ja järjepidev ajakava, kus kohtumised on ette planeeritud ja prioriteediks seatud. Meie koolis on tunniplaan loodud nii, et iga klassi tandemil (kaks klassiõpetajat) oleks päeva keskel või alguses ühine aeg, mil õppetööd planeerida. Oleme oma 4. klassi tandemiga õppe planeerinud nädalate kaupa ühisesse Canva kausta. Seda toetab materjalipank Google Drive’is, kuhu oleme laadinud kõik põnevad mõtted, mis ehk sel aastal kasutust ei leia, kuid võimaldavad järgmisel aastal mõne materjali välja vahetada. Ühisdokumentide või digitaalse planeerimistarkvara kasutamine võimaldab koostööd teha ka asünkroonselt.

Jätkates praktiliste nõuannete lainel, siis tõhusa koostöö eelduseks on rollide jaotus, mis tagab, et mõlemad õpetajad tunnevad end väärtusliku ja aktiivse panustajana. Näiteks võib üks õpetaja keskenduda tundide loovale ülesehitusele, teine aga materjalide ja hindamiskriteeriumide täpsustamisele. Selline tööjaotus ei tähenda vastutuse killustamist, vaid hoopis ühise eesmärgi saavutamist individuaalsete tugevuste abil. 

Tõhusa koostöö eelduseks on rollide jaotus, mis tagab, et mõlemad õpetajad tunnevad end väärtusliku ja aktiivse panustajana. 

Meie klassi näitel oleme õppenädalad ära jaganud nii, et vaatame tundide ülesehituse üle 50/50. Kord keskendun mina eesti keelele, teisel nädalal jälle matemaatikale. Nii tekib nädalast hea tervik. Aga sellisel moel on mul ettevalmistust poole vähem! Ja see ei ole häbiasi. Panustame paarilisega võrdselt ja usaldame selles protsessis teineteise professionaalsust. Sellisel moel ilmuvad minu lauale võluväel järgmisel päeval vajaminevad matemaatika töölehed ja temale jällegi eesti keele lauamäng.

Olen ajapikku hakanud nägema eraldi väärtust ka ühistest lobisemistes (nimetagem seda kovisiooniks). Tihti avastame end vabadel hetkel arutlemas, millele võiks järgmises iseseisvas töös rohkem rõhku pöörata või kuidas anda lastele veel enesekindlust, et nad seda teemat päriselt oskavad. Mõnel hetkel oleme nõutud, sest meetod täna ei toiminud nii nagu ootasime. Ühise arutelu käigus saame teineteiselt nippe, kuidas järgmisel korral veel paremini õppeprotsessi juhtida. 

Koostöine õppe planeerimine võimaldab õpetajatel jagada vastutust ja ressursse, pakkudes õppijatele mitmekülgsemat ja läbimõeldumat õppimist. Selged rollid, regulaarne suhtlus ja ühine eesmärk on sellise koostöö alustalad. Praktikas tähendab see nii iganädalasi koostööaegasid, rollide jaotust kui ka asünkroonset töökorraldust digitaalsete tööriistade toel. Koostöine planeerimine ei ole ainult aja säästmine, vaid ka loovuse ja tõhususe suurendamine klassiruumis.

Peamised nipid koostöise tundide planeerimise edendamiseks

• Looge selge ajakava. Planeerige regulaarseid kohtumisi ja kasutage ühisdokumente, et hoida töövoog sujuvana.
• Jagage rollid. Keskenduge individuaalsetele tugevustele – üks õpetaja võib luua loovad ülesanded, teine täpsustada hindamisjuhised.
• Planeerige 50/50. Jagage tundide ettevalmistus võrdselt, usaldades teineteise professionaalsust.
• Kasutage tehnoloogiat. Materjalipangad ja digitaalsed tööriistad aitavad säästa aega ja võimaldavad asünkroonset koostööd.
• Arutage regulaarselt. Kovisioonid võimaldavad reflekteerida ja leida uusi lahendusi nii eduka kui ka keerulise õppeprotsessi puhul.

Koostöine planeerimine on ka õpetaja võimalus iseendale aega ja rõõmu luua. Jagades vastutust ja usaldades oma paarilist, saab õpetaja keskenduda rohkem sellele, mida ta tõeliselt armastab teha – olgu selleks loominguliste õppeprojektide väljatöötamine, individuaalne töö õpilastega või lihtsalt hetked iseenda laadimiseks. Kui töökoormus on tasakaalus ja koostöö inspireeriv, kasvab ka õpetamisrõõm, mis on ühtviisi nakkav nii kolleegidele kui ka õpilastele. Tõhus koostöö pole pelgalt tööriist – see on viis, kuidas õpetaja saab nautida oma ametit igas selle tahus.

Autor: LõunaTERA 4. klassi õpetaja Joanna Laane