Gümnasist: õpetajaameti e-kursus motiveeris mind haridusvallas edasi liikuma

Gümnaasiumis hakkavad paljud noored mõtlema tõsisemalt sellele, kuhu pärast kooli edasi minna. Kursus “Õpetajaeriala karjäärivalikuna” annab koolidele võimaluse mitmekesistada gümnasistide valikuid ning anda oma panus sellesse, et rohkem noori valiksid õpetajaameti.  Noored saavad valikaine raames intervjueerida õpetajaid ja teha õppetöö vaatlust, aga ka viia läbi tunde.

Soov siduda end haridusvaldkonnaga

Darina Kukonenko õpib Sillamäe Gümnaasiumi 12. klassis ja läbis kursuse eelmisel aastal. „Kui mul on võimalus proovida midagi uut, ei võta see tükki küljest. Isegi, kui minu karjääritee kujuneb veidi teistsuguseks, soovin jääda Eesti haridusvaldkonnaga seotuks,“ ütles ta.

Haridusvaldkond ja õpetajaamet on Darinale huvi pakkunud juba algkoolist saati. „Mulle on alati meeldinud teistele midagi selgitada ja aitan oma klassikaaslasi, kui nad ei saa teemast aru või on puudunud. See kursus on minu jaoks omamoodi lähtepunktiks – sain kinnitust, et tahan end siduda pedagoogikaga,“ ütles Darina.

Neiu sõnul on see valdkond, kus saab pidevalt areneda ja samal ajal teisi aidata. “Seal ei ole rutiini, iga päev on erinev ja nõuab pidevat enesetäiendamist. Õpetaja roll on noorte arengus ja toetamisel ainulaadne ning vähemalt praegu ei ole see täielikult tehisintellektiga asendatav.”

Pärnu Koidula Gümnaasiumi 12. klassis Euroopa suunal õppiv Greti Ülejõe on samuti õpetajaks õppimise mõtet pikalt kaalunud. Tema huvi sai alguse praktilisest kogemusest lastega töötamisel.

„Olen olnud laagrites abikasvataja pea kolm aastat. Põhjus, miks ma üldse sellele ametile mõtlema hakkasin, oli see, et avastasin, kui väga mulle meeldib lastega tegeleda ja nendega suhelda,“ rääkis Greti. Kursusele läks ta sooviga saada paremini aru, milline õpetajaamet tegelikult välja näeb ja kas see võiks talle sobida.

Õpetajaamet kulisside taga

Mõlemad noored tõdevad, et kuigi õpetajat nähakse iga päev klassi ees, ei anna see täielikku pilti sellest, milline töö tegelikult on. „Selle töö taga on palju rohkem, kui esmapilgul paistab,“ sõnas Darina. Õpetaja pole ainult teadmiste edasiandja, vaid ka õpikeskkonna kujundaja, õpilase arengu toetaja ja meeskonnaliige.

Õpilased saavad aine raames klassi ees kätt proovida ja tundi ette valmistada. Darina tõi välja, et tunni ettevalmistamine on ajamahukas ja nõuab põhjalikku läbimõtlemist. Tuleb arvestada näiteks sellega, mida teha, kui õpilased saavad ülesannetega planeeritust kiiremini valmis. Samuti võib tema sõnul olla keeruline leida viise, kuidas muuta tund huvitavaks ja kaasavaks.

“Klassi ees seistes tundsin tunni alguses närvipinget, sest korraga tuleb mõelda väga paljudele asjadele. Näiteks, kuidas selgitada teemat arusaadavalt inimestele, kes puutuvad sellega esimest korda kokku,” ütles Darina.

Greti jaoks jäi eriti kõlama arusaam, et õpetaja roll ei tähenda kõige ära tegemist õpilase eest. „Lapsed peavad ikkagi ise õppima. Õpetajad on need, kes toetavad õpilasi, aga nad ei saa asju õpilaste eest ära teha,“ tõdes ta.

Ka keerulisematest teemadest ausalt

Õpetajaametist rääkides kerkib sageli esile madala palgaga seotud teema. Mõlemad neiud leidsid, et palgast on oluline rääkida ja madal palk võib olla üks faktor, mis noori sellesse ametisse ei meelita. “Praeguses maailmas, kus elu läheb kallimaks, mõeldakse ikka, kuidas omaette hakkama saada ja leida töö, millega ei peaks elama palgatšekist palgatšekini,” rääkis Greti.

Kuid õpilaste sõnul ei hirmuta see neid liialt. “Töö, mida õpetajad teevad, on eelkõige seotud kutsumuse, mitte sissetulekuga. Pigem mõtlen töökoormuse peale. Kuigi töö ei pruugi olla füüsiliselt raske, on see emotsionaalselt nõudlik,” ütles Darina. Greti tõi välja, et just alustavale õpetajale võib suure koormusega, vanemate ja erinevate lastega töötamine olla kurnav.

Kursusel ei vaadatud vaimse tervisega seonduvast mööda, vaid räägiti enesehoiu olulisusest avatult. „Teadsin juba enne, et õpetajaamet ei ole kerge. See nõuab palju kannatust. Sain õpetajate käest häid nippe, kuidas oma vaimset tervist hoida,“ rääkis Greti ning tõi välja, et juba ükskõik milline füüsiline tegevus – jooksmine, ujumine või jalutamine – võib aidata väga palju.

Ka Darina jaoks olid just praktilised kogemused ja vestlused õpetajatega ühed väärtuslikumad osad kogu kursusest. „Õpetajad jagasid oma kogemusi väljakutsetest, meeskonnatööst ja koormuse juhtimisest. Nendega intervjuude tegemine aitas mul mõista, kuidas nad töökoormusega toime tulevad ja hoiavad oma vaimset tervist,“ ütles Darina.

Eneseanalüüs ja vestlused õpetajatega aitavad mõista kutsesobivust

Üks osa kursusest on eneseanalüüs. “Analüüsisime ennast nii inimesena kui ka õppijana. See aitas mul paremini mõista oma väärtuseid ja huvisid ning andis mulle võimaluse läbi mõelda oma eesmärgid, mis on seotud õpetaja rolliga,” rääkis Darina.

Greti jaoks tõi kursus esile õpetajaametis ettetulevad ootamatused nagu näiteks tunnikava mitte plaanipäraselt minemine. “Pea kõik õpetajad, keda intervjueerisin, ütlesid, et iga päev kujuneb isemoodi. Ootamatus teebki minu arust õpetaja ameti huvitavaks. Tuleb jääda rahulikuks ja minna vooluga kaasa nii, et eesmärgid saaksid täidetud,“ ütles Greti.

Mõlemale tüdrukule andis kursus kinnitust, et õpetajaamet on see, millega nad soovivad tegeleda. “Nägin, kui suur roll on õpetajal iga õpilase arengus ja kogu ühiskonnas, ning see motiveerib mind veelgi rohkem selles suunas edasi liikuma,“ lisas Darina.Gümnaasiumi e-kursus “Õpetajaeriala karjäärivalikuna” on loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ja Tartu Ülikooli eestvedamisel. Ministeeriumi peaeksperdi Taavi Kreitsmanni sõnul võiks kursus olla stiimuliks ka koolile, sest õpetajate järelkasv on sisuliselt riiklik väljakutse. “Eriti väärtuslik võiks olla oma koolikultuuris sirgunud noor, kes tuleks mõne aasta pärast ise järgmist põlvkonda kujundama. Hariduslik järjepidevus oma parimais võtmeis,” ütles Kreitsmann.