Kuidas oma lapsele huviringi valida?

Valikute rohkuses soovitab Viljandi Avatud Noortetoa juhataja Ege Enok lapsevanematel esmalt lähtuda lapse enda huvidest: „Algklassid on aeg, mil lapse huvid hakkavad järjest rohkem välja kujunema. Tasub jälgida, mida talle meeldib teha, mis tema tähelepanu köidab, millest ta räägib ja millises keskkonnas ta ennast hästi tunneb. Sealt saab juba esmase suuna, milliseid tegevusi võiks koos lapsega lähemalt uurida.“

Kuidas huviringe leida?

Alustada saab praktiliselt ja koduselt. „Lähtu lapse enda huvidest ja uuri, milliseid võimalusi pakuvad tema kool, kodukoha huvikoolid ja teised huvitegevuse pakkujad. Lapsega võiks juba algusest peale arutada, mida ta tahaks proovida ja mis teda kõnetab. Vanema saab seejärel aidata valikut praktiliselt kitsendada ning vaadata, millised võimalused sobivad pere ajaliste, rahaliste ja logistiliste võimalustega. Nii sünnib valik koostöös,“ ütleb Enok.

Enok rõhutab, et kui last harjutatakse juba varakult teda puudutavates otsustes kaasa rääkima ning tema arvamust kuulatakse, aitab see kujundada kogemust, et tema mõtted ja tunded on olulised. See toetab usalduslikku suhet lapse ja vanema vahel.

Kui lapsega koos on huviringide valik tehtud, uurige prooviperioodide/-päevade kohta. Enok toob välja, et uutes huviringides võiks proovida käia 3-5 korda. Seejärel saab lapsega uuesti arutada, kuidas talle seal päriselt meeldib, et mõista, kas see lapsele sobib. “Tihtipeale ühest korrast ei piisa, kuna ei ole veel täit ülevaadet ja rühma tunnetust. Lisaks ei pruugi niivõrd lühikese perioodiga jõuda tekkida ka esmane eduelamus, mis julgustab huviringi pikemaaegselt jääda,” märgib Enok. Samaagselt, kui laps tunneb end ebaturvaliselt või tekib mõni muu tõsisem probleem, ei pea prooviperioodi lõpuni käima.

Valikute tegemisel tuleb esile ka küsimus, millised huviringid toetavad lapse arengut just praegu kõige rohkem? Eri variante uurides julgustab Enok vanemaid lähemalt tutvuma eri huvialade õpiväljunditega ning iga koha oskuste fookusega. 

“Sageli vaatame huviringi nime ja mõtleme ainult selle ala oskustele, aga tegelikult arendavad huvitegevused palju laiemat oskuste pagasit. Jalgpallis õpitakse lisaks liikumisele koostööd, suhtlemist ning võidu ja kaotusega toime tulemist. Kokandusring võib õpetada iseseisvust, planeerimist ja eelarvestamist. Robootika toetab loogilist mõtlemist, probleemilahendust ja püsivust. Kõigi kolme mainitud oskused on rakendatavad ka üksteise erialadel. Lihtsalt teistes keskkondades ja gruppides. See loobki paindlikku lahenduste valiku, et kujundada lapsele tema jaoks parim huviarengu keskkond,” sõnab Enok.

Praktilised küsimused

Huviringi valiku lihtsustamiseks on Enokil nii esmastele kui ka juba pikaaegsetele lapsevanematele nimekiri praktilistest küsimustest. Neid on hea küsida enne lapse huviringi registreerimist:

1. Mis ootus on huviringis lapsele ja ka lapsevanemale?
2. Mitu korda nädalas huviring toimub ja kui pikk on üks huviringi kord?
3. Kas on prooviperiood/-tund?
4. Mis on kuu maksumus ning kas sellega kaasneb lisakulusid (varustus, transport võistlustele jne)?
5. Milline on õpetaja juhendamisstiil?
6. Kui suur on huviringi grupp ja mitu juhendajat lastega tegeleb?
7. Kui palju on lisakoormust ja kas see on kohustluslik (kodus harjutamine, võistlused jne)?
8. Kuidas toimub suhtlus lapsevanematega?
9. Kuidas toetatakse last, kes on tagasihoidlikum või kellel läheb mõne oskuse omandamisega rohkem aega?
10. Kuidas lahendatakse laste omavahelisi konflikte (nt kiusamine)?
11. Mida peab juhendaja selle vanuse lastega töötades kõige olulisemaks?

Viis nõuannet

Lõpetuseks jagab Enok viit soovitust, mida lapsele algklassides huviringi valimisel võib meeles pidada:

1. Alusta lapsest ja mitte huviringist. Märka, mis last huvitab, mis talle rõõmu pakub ja mida ta tahab proovida. Vanem saab leida võimalusi ja lapse valikut toetada.
2. Luba lapsel katsetada ja ümber mõelda. Kõik proovitud tegevused ei pea jääma aastateks. Ka kogemus „see ei ole minu jaoks“ aitab lapsel ennast paremini tundma õppida.
3. Vali juhendajat sama tähelepanelikult kui tegevust. Hea juhendaja märkab last, loob turvalise keskkonna ning arvestab laste erinevate võimete, tempo ja vajadustega.
4. Medal ei defineeri last. Huvitegevuse väärtust ei tasu mõõta ainult tulemuste, võitude või esinemiste kaudu. Sama olulised on koostööoskus, enesekindlus, püsivus, uued suhted, rõõm ja kogemus, et laps saab millegagi hakkama.
5. Jäta lapsele aega olla lihtsalt laps. Kool ja huvitegevus peaksid mahtuma lapse ellu koos une, pere, sõprade ja planeerimata vaba ajaga. Puhkus ja niisama olemine on samuti oluline osa lapse heaolust ja arengust.