Aasta õpetaja konkurss: ilma piirkondliku komisjonita jääksid mitmed õpetajad tähelepanuta

Aasta õpetaja kandidaatide esitamine on selleks aastaks lõppenud, piirkondlikud komisjonid on oma otsused teinud ja nüüd on üleriikliku komisjoni kord otsus langetada.

Aasta õpetaja konkursile said kandidaate esitada kõik, kel soovi: juhtkond, kolleeg, lapsevanem, õpilased, sõbranna-sõber, pereliige, kogukonna esindaja. Kandidaate oli võimalik esitada peaaegu kuu aega, mis on Mõttuse sõnul piisav aeg, et esitaja saaks kandidaadi kohta koostada põhjaliku ankeedi. Iga kandidaadi kohta esitatakse põhjendus, saavutused ja vajadusel lisatakse lisainfo.

Ankeete jagatakse piirkondliku komisjoniga. Komisjoniliikmed hindavad kandidaate esmalt individuaalselt. Hindamine toimub kuuepallisüsteemis. “Tutvusin materjaliga, tegin märkmeid, võrdlesin kandidaate ning lõpuks tuli igas kategoorias kuus paremat kandidaati järjestada,” kirjeldas Nõo Reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja hindamisprotsessi.

Valik ei olnud kerge, tublisid inimesi on palju

Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige vaid esitatud materjalidest. “Ega hindamine kerge ei ole, sest tublisid inimesi on palju ja tekstiosa on üsna piiratud. Eks järjestus sõltus ka paljuski esitaja oskusest põhiline välja tuua,” rääkis Järveoja, kes püüdis lähtuda kriteeriumist, et kandidaat oleks teinud midagi, mis tema otsene kohustus ei ole, ja oleks panustanud ka väljaspool kooli.

Raadi Põhikooli direktor Terje Hallik vaatas, kui sisukalt on ankeetides kandidaate kirjeldatud. “Kui kirjutatakse, et õpetaja kasutab innovaatilisi metoodikaid, tahan näha ka päris näidet – mida ta teeb teisiti, kuidas see õpilasi mõjutab ja miks see oluline on.”

Maikuu alguses kutsus koordinaator kokku komisjoni koosoleku, kus valiti maakonna laureaadid ja nominendid üleriigilisele konkursile.

Tänu konkursile tunnustatakse erinevaid rolle hariduses

Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest laureaatidele 12 kategoorias aastapreemia ning ühe riikliku haridustöötaja elutööpreemia. Võitjad kuulutatakse välja 10. oktoobril.

Rannu kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mõttuse sõnul on väga hea, et kategooriaid on just 12. “Tänu sellele tunnustatakse erinevaid rolle hariduses ja tugevused saavad esile tõstetud. Samuti toob see paremini esile hariduse laia mõju ehk inimesed näevad, kui palju eri spetsialiste tegelikult panustab laste ja noorte arengusse.”

Aasta Õpetaja valimise kriteeriumid on riiklikult paika pandud. Tartumaa Aasta Õpetaja valimist korraldab Tartumaa Omavalitsuste Liit, kes moodustab võimalikult laiapõhjalise ja sõltumatu komisjoni ning korraldab hindamise.

Piirkondliku vaate kaasamine on oluline mitmel põhjusel

Halliku sõnul tunnevad piirkonna koolijuhid, õpetajate esindajad ja omavalitsuste ametnikud oma piirkonna haridusinimesi kõige paremini ja oskavad täpsemini hinnata nende panust kooli või piirkonna hariduselu edendamisesse. Ka Järveoja leiab, et mida rohkem on erinevaid vaateid ja arvamusi, seda parem.

Piirkondlik vaade aitab Mõttuse sõnul märgata õpetajaid kogu riigist, mitte ainult suurematest keskustest. “Väiksemates maakondades ja maapiirkondades töötavad õpetajad võivad teha väga silmapaistvat tööd, kuid ilma piirkondliku esinduseta jääks nende panus vähem nähtavaks. Tänu sellele suureneb tõenäosus, et märgatakse ka neid õpetajaid, kes ei pruugi olla laiemalt tuntud,” rääkis ta.

Lisaks arvestavad piirkondlikud hindajad paremini kohalikke olusid ja väljakutseid. Õpetaja töö tingimused võivad olla väga erinevad – näiteks väikeses maakoolis tuleb õpetajal sageli täita mitut rolli korraga, samas kui linnakoolides on teistsugused probleemid ja võimalused.

“Piirkondlik esindatus aitab mõista kandidaadi töö tegelikku mõju just tema kogukonna ja keskkonna kontekstis. Kui erinevad piirkonnad tunnevad, et nende hääl on esindatud, tajutakse otsuseid õiglasemate ja läbipaistvamatena,” lisas Mõttus. Samuti aitab piirkondlik mõõde esile tuua haridusuuendusi ja häid praktikaid, mis sünnivad eri paikades.

Hea õpetaja märkab õppija tugevusi ning loob turvalise ja motiveeriva õhkkonna

Järveoja hinnangul toob konkursil hea tulemuse kõrge professionaalsus, nii ainealane kui ka pedagoogiline, isikupära ning takti- ja empaatiatunne. Lisaks ka oskus teha koostööd õpilaste, kolleegide, lapsevanemate ja juhtkonnaga. 

Loomulikult peab õpetaja oma ainet hästi tundma, oskama teadmisi selgelt edasi anda ning leidma erinevatele õpilastele sobivaid õpetamisviise. Mõttuse jaoks muudab ühest õpetajast aasta õpetaja aga see, kui õpetaja suudab lisaks teadmiste edasiandmisele päriselt mõjutada õpilaste arengut ja enesekindlust.

“Aasta õpetaja kujundab õpiprotsessi vastavalt õpilaste erinevatele huvidele ja vajadustele. Ta ei õpeta ainult ainet, vaid õpetab ka mõtlema, koostööd tegema ja iseendasse uskuma,” kirjeldas Mõttus. Samuti on oluline, et õpetaja oleks avatud uutele ideedele ning valmis ise pidevalt õppima ja arenema. “Ta peab olema õpilastele eeskujuks nii oma tegude kui ka sõnadega.”

Aasta õpetaja puhul on oluline inimese laiem mõju

Hallikut kõnetavad inimesed, kes panustavad rohkem kui ametijuhend neilt otseselt nõuab, kes arendavad oma kooli õpetamiskultuuri, toetavad kolleege, algatavad muutusi ja mõjutavad positiivselt kogu piirkonna hariduselu.

Aasta koolijuhi puhul peab Hallik eriti oluliseks koostööd teiste haridusasutuste ja võrgustikega. “Tugev koolijuht ei tegutse ainult oma maja sees, vaid jagab kogemusi, õpib teistelt ja panustab hariduselu arengusse laiemalt. Minu jaoks ei määra head koolijuhti see, mitu klassiruumi on remonditud, vaid see, millise sisulise muutuse ta on loonud õpetamises, õppimises ja koostöökultuuris.”