Psühholoogi soovitus õpetajatele: läbipõlemist aitavad ennetada väikesed hingetõmbepausid
Nagu igas ametis, võib ka õpetajatöös kogeda läbipõlemist. Psühholoog, tööõnne uurija ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa jagas praktilisi näpunäiteid, kuidas märgata ja leevendada läbipõlemist.
Läbipõlemist (ingl burnout) on tänaseks juba päris palju uuritud. See ei ole enam tundmatu maa. Läbipõlemine ei ole ühekordne episood, kus keegi ütleb, et ta on väga vihane, frustreeritud või tüdinud kõigest. Läbipõlemise eripära on see, et sümptomid on kroonilised.
Tunnused võivad olla kurnatus, suurenenud vaimne distants tööst, vigade tekkimine ja tähtaegadest mitte kinni pidamine, ülemäärane emotsionaalsus, negativism, ka küünilisus ja liigne musta huumori kasutamine. Kolleegide tagarääkimine võib olla samuti seotud läbipõlemisega. Paraku väheneb läbipõledes enesekaitseks empaatia. Kuna me oleme sellises olekus ise nii ülekoormatud, ei pruugi jääda resurssi, et olla veel teiste suhtes hooliv ja teha piltlikult öeldes rollivahetust ehk mõelda, kuidas teine end tunneb.
Need tunnused ei pea muidugi olema seotud vaid tööeluga. Põhjuseks võib olla ka keerulisem periood eraelus, kuid sellegipoolest, kuna meil ei ole kahte eraldi aju, tulevad loomulikult kodused mured kaasa ka tööle ja närvisüsteem on pinges nende asjade pärast töökeskkonnaski.
Läbipõlemine kui selline on kutsehaigus. Kui neid sümptomeid on omajagu, on perearst esimene kontakt, kelle poole pöörduda. Tänapäeval saab läbipõlemist diagnoosida ja ka ravida haiguslehega.
Kuidas leida leevendust läbipõlemisele?
Peamine on endale teadvustada, et liiga palju on liiga palju. Kui meil on ikkagi hunnikus kohustusi, üks ajab teist taga ja lõppu ei näi tulevat, on see närvisüsteemi jaoks ülemäärane pinge ja läbipõlemisoht läheb ühel hetkel suureks.
Kuigi õpetajatel on suvekuudel pikem paus, ei pruugi selle ajaga välja puhata. Kool kestab poole juunini välja, palju on muid väljakutseid ning arenduskoolitusi-seminare, mis vajavad osalust. Tihti algab töö juba augustis. Küsimus on, kust seda puhkeaega juurde saab.
Lihtsustatult võiks öelda, et läbipõlemist aitavad ennetada-leevendada päeva sees olevad väikesed hingetõmbepausid, kus saame ennast välja lülitada. Koolid on aga küllaltki intensiivsed kohad müra mõttes. Seega tekib mul kohe küsimus, kas koolides on täna – lisaks õpetajate toale, kus suure tõenäosusega käib ka sumin – selliseid vaikuse paiku, kuhu saaks korraks minna, ennast pikali visata, keha lõõgastada ja võib olla teha väikese meditatsiooni, kasvõi viis minutit korraks olla või kuulata muusikapala, et närvisüsteemi rahustada.
Kuna koolis tekivad sundasendid, võiks psühholoogi sõnul olla igas tunnis mikropaus, kus saaks ennast korraks venitada, teha õrnalt läbi kloppimise-patsutamise harjutusi või suunata pilk kaugusesse, aknast välja. Endalt võiks küsida, kas mu silmad on saanud korraks puhata ja kas olen piisavalt vett joonud. Ka hingamisharjutused on head lõdvestamiseks. Näiteks on Soundcloudis olemas Anni Kuusiku, kes on Eestis teadveloleku praktikate ja teooria eestvedaja, kolme minuti hingetõmbepausi salvestus. Kui paned klapid pähe ja kuulad selle läbi, voolab nii-öelda värske kütus meisse tagasi.
Nädalavahetustel peaks tegema mõnusaid tegevusi, mis ei ole kohustused. Näiteks minna loodusesse jalutama või sportida ning mõte välja lülitada, tegeleda absoluutselt muude asjadega kui nädala sees. Eriti õpetajatele soovitan minna kohtadesse, kus saab olla algaja, sest sageli kipume muutuma oma töö nägu ja õpetaja rollist välja astumine on hea viis mõtte puhkamiseks. Ka käelised tegevused – keraamika, maalimine, kudumine-heegeldamine, aiandus, kokkamine – on head viisid, kuidas end maandada ning keha ja vaimu kosutada.
