Pärnu Koidula Gümnaasiumis tärkab õpilastes teadushuvi eluliste katsete läbi

Pärnu Koidula Gümnaasiumi koolipere rõõm oli suur, sest aasta kooli tiitlit oldi sihikindlalt püüdnud juba varemgi. Möödunud aastal jõuti kümne poolfinalisti sekka, kuid finaaliuks jäi veel suletuks. See ei võtnud aga hoogu maha – vastupidi, kool seadis eesmärgiks, et järgmisel aastal tuuakse tiitel esmakordselt Pärnusse.

Kooli direktori Indrek Kaldo sõnul ei mindud mütsiga lööma. “Ettevalmistused algasid varakult, ideid kogusime terve kooliperega ning hakkasime kooli lugu teadlikult jutustama erinevate sündmuste kaudu. Tiitli saamine oli ühine pingutus, kus oma roll oli nii õpilastel, õpetajatel, juhtkonnal, lapsevanematel kui ka laiemal Pärnu kogukonnal, aga ka strateegilisel turundusel,” rääkis Kaldo ja lisas, et finaali ajal tehti reklaami nii kohalikus ajalehes kui ka sotsiaalmeedias.

Teadus ei pea olema kuiv ja keeruline

Konkursi žürii sõnul on Pärnu Koidula Gümnaasium suurepärane näide koolist, kus innovatiivsete lahenduste ja kaasavate meetoditega muudetakse õpe huvitavaks ja eluliseks. Hiljuti läbiviidud haridusuuenduse tulemusel on koolis kasutusel uurimuslik õpe, et noored mõistaksid, et teadus ei tähenda ainult teadmiste omandamist, vaid küsimuste esitamist, katsetamist, järelduste tegemist ja vahel ka eksimist.

Loodussuuna keemiatundidest toimub ligikaudu 90 protsenti laboris ning suur osa bioloogiatundidest on samuti seotud praktilise tööga. Füüsikatunnis teevad õpilased laboratoorseid katseid ning loodussuuna noored osalevad praktikumides ka Tartu Ülikooli anatoomikumis. 

“Selline lähenemine aitab näidata, et teadus võib olla lõbus. Kui õpilane saab ise midagi uurida, mõõta, lahti võtta või kokku panna, tekib tal õpitavaga teistsugune side,” sõnas Kaldo.

Kooli tugevus ei seisne aga ainult selles, mis toimub klassiruumis. Kool avab õpilastele maailma ka koolimajast väljaspool ja samal ajal toob välismaailma kooli. Igal aastal korraldatakse teaduskonverentse, kuhu kaasatakse vilistlasi, teadlasi ja oma ala eksperte. Näiteks on konverentsil „Tehisintellekt kui tuleviku tööriist“ esinenud Jaan Aru ja Diana Poudel ning sündmusel „Inimene kui tervikorganism“ juhendasid arstiõppe üliõpilased esmaabi ja preparatsiooni töötubasid.

Sageli on ka õpilased ise sündmuste korraldajad ja eestvedajad. Näiteks veavad gümnasistid Pärnu põhikoolide lõpetajatele mõeldud reaalteadusi populariseerivat probleemilahendusvõistlust „Huvitav teadus“. 

Tehisintellektist räägitakse koolis praktiliselt

Konkursi raames tõsteti esile ka seda, kuidas Pärnu Koidula Gümnaasium tegeleb tehnoloogia ja tehisintellekti kasutamisega. Kool ei käsitle tehisaru kui kauget tulevikuteemat, vaid tööriista, millega õpilased ja õpetajad peavad õppima mõistlikult, vastutustundlikult ja praktiliselt ümber käima.

Õpetajad kohtuvad üle nädala õpiringides, mille fookuses on praegu tehisintellekti rakendamine õppetöös. Kool on liitunud programmiga TI-Hüpe ning sõnastanud tehisaru kasutamise hea tava uurimistöödes. Valikainetesse on lisandunud ka kursus „Tehisintellekti rakendamine õppetöös“, samuti robootika ja Unicorn Squad PRO.

Need on aga vaid mõned näited ägedatest valikkursustest, mida koolis pakutakse. Pärnu Koidula Gümnaasiumis saavad õpilased kujundada oma õpiteed viie õppesuuna ja 39 vaba valikkursuse põhjal. Valikute hulka kuuluvad ka Tartu Ülikooli teaduskooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli õpilasakadeemia kursused.

“Selline süsteem annab noorele võimaluse katsetada, millised teemad teda päriselt kõnetavad. Ühe jaoks võib see tähendada sügavamat huvi loodusteaduste vastu, teise jaoks tehnoloogiat, kolmanda jaoks keeli või enesejuhtimist. Kool on õppekava uuendades arvestanud ka õpilaste vajaduste ja ühiskonna muutustega – näiteks on osa vene keele õppest asendatud hispaania ja soome keelega,” selgitas Kaldo.

Ta lisas, et kooli kõige olulisem ülesanne on luua tugev pinnas, millelt noor saab edasi minna õppima ükskõik kuhu ja valida eriala, mida süda ihkab. 

Tugev koolikultuur ei teki iseenesest

Aasta kooli konkursil hinnati tänavu ka seda, kuidas koolid toetavad õppija ja koolipere heaolu ning arendavad õppija eripära väärtustavat koolikultuuri.

Pärnu Koidula Gümnaasium viib igal aastal läbi rahuloluküsitlusi, kaardistades suhteid, töökoormust ja turvalisust. Nende tulemuste põhjal on lisatud kooli programmi näiteks vaimse tervise päev õpilastele ning korraldatud personalile emotsioonide juhtimise koolitusi.

Kümnendate klasside õpilastele toimuvad õppeaasta alguses sisseelamist toetavad elamuspäevad. Õpilasesindus viib läbi siseuuringuid, osaleb kooli juhtkonna otsustusprotsessides ning esindab kooli tervist edendavate koolide võrgustikus. See ilmestab, et noored saavad päriselt koolielu kujundamises kaasa rääkida.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi kõrval jõudsid tänavu aasta kooli finaali ka Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO ja Kaarli Kool. Kokku anti kahes hääletusvoorus 25 948 häält ning kõige rohkem toetust kogus just Koidula Gümnaasium.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Eesti haridus- ja noortevaldkonna arengute elluviija. Muuhulgas korraldab Harno aasta kooli konkurssi, mis toob esile Eesti koolide parimad lahendused muutmaks õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Aasta Kooli konkurssi korraldab Harno koostöös ERR-iga Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) raames.