Klassiõpetaja soovitused: kuidas õpetajad ja lapsevanemad saavad last kooliteel toetada?

Kuidas saab lapsevanem toetada koostööd pere ja õpetaja vahel?

Kodune suhtumine kooli ja õpetajasse on väga oluline, sest lapsed võtavad seda kuulda. “Vanemad peaksid jälgima, milliseid hoiakuid ja kõnemaneeri nad kasutavad. Kui tekib pahameel või eriarvamused, on parem neid mitte lapse kuuldes arutada,” ütles Ploom ning soovitas leida aeg ja koht, kus partneriga rääkida, et lapsel jääks kooli ja õpetaja suhtes neutraalne hoiak.

Teiseks soovitab Ploom last kuulata ja tema muresid tähele panna, kuid mitte liigselt emotsioonidega kaasa minna. Kuigi iga laps on oma vanemale kõige tähtsam, tasub võtta mõistlik ja neutraalne suhtumine. “Isegi kui tundub, et lapsele tehakse liiga, peaks enne rahunema ja alles siis lapsele olukorda selgitama või võtma ühendust õpetajaga. Vajadusel saab õpetajaga teemat arutada rahulikult järgmine päev,” selgitas Ploom. Kuid oluline on meeles pidada, et õpetaja tööpäev on tihe ja ka tal on oma tööaeg, mistõttu ei ole ta kogu aeg kättesaadav. Mõistlik on arvestada, et vastused tulevad pigem pärast tööpäeva lõppu, kui kõik tunnid on antud.

Sageli jõuavad lastevahelised konfliktid õpetajani ja jäävad tema lahendada. Ploomi sõnul saab aga paljusid arusaamatusi ennetada vanemate tasandil, mistõttu julgustab ta lapsevanemaid ka omavahel suhtlema. “Hea on korraldada näiteks ühiseid üritusi, kus on koos õpetaja, lapsed ja lapsevanemad – see soodustab vaba vestlust ja lihtsustab hilisemat suhtlust,” ütles Ploom.

Mida lapsed õpetaja puhul kõige rohkem hindavad?

Kuna Ploom töötab hariduslike erivajadustega lastega, kes on sageli keerulised, on õpetaja roll lapsega suhtlemisel tema jaoks eriti oluline. “Õpilane veedab õpetajaga palju aega, mistõttu saavad õpetaja hoiakud ja väärtused paratamatult osaks ka lapse hoiakutest. Lisaks haridusele on minu eesmärk anda õpilastele kaasa midagi terveks eluks,” ütles ta.

Õpetajal aga ka kogu koolimeeskonnal soovitas Ploom näiteks õppeaasta alguses läbi mõelda ja kirja panna, milliseid väärtusi-hoiakuid soovitakse oma õpilastele edasi anda, millist last kasvatatakse ja toetatakse. Need tugipunktid võivad aastate jooksul ka muutuda. Näiteks algklassides võiks õpetaja tähelepanu pöörata emotsioonide äratundmisele ja neile reageerimisele, teistega arvestamise olulisusele ja põhiliste õpioskuste kujundamisele. Teises ja kolmandas kooliastmes soovitas Ploom panna rõhku minapildi kujundamisele, sotsiaalselete suhetele, meeskonnatöö olulisusele ning oskusele ennast juhtida ja oma aega planeerida.

Ploom on läbinud VEPA-koolituse. VEPA metoodika abil saab arendada laste psühholoogilist paindlikkust, eneseregulatsiooni ja kujundada käitumist. See lähenemine julgustab väärtusi ja reegleid läbi rääkima ka lastega. “Õpilastelt võib küsida, mis nende arvates aitaks klassis paremat õhkkonda luua, ja panna fookusesse just need asjad, mis kattuvad nii õpetaja kui laste vaatega,” soovitas Ploom.

Õpetaja eeskuju klassis on määrav. “Ma ei saa õpetada lapsele emotsioonide juhtimist, kui ma ise klassi ees ei suuda rahulik olla. Kui lahendan probleeme häält tõstes või oma positsiooni rõhutades, ei õpi laps sealt head eeskuju,” ütles Ploom. Oluline on emotsioonide juhtimine, probleemide lahendamise viis, õiglane suhtumine ja kuulamisoskus. Kui klassis tekib konflikt, peaks õpetaja kuulama mõlemad pooled ära ja aidata leida viis, kuidas mõlemal lapsel oleks hea sellest olukorrast väljuda.

Kuidas luua klassis turvalist ruumi?

Õpetaja on turvalise ruumi looja ja mõnusa klassiruumi õhustiku tekitaja. See on uute teadmiste omandamise vaatenurgast väga oluline, sest stressis ja hirmu tundes ei õpi laps. Suurimad tähelepanuvõime lühenemise põhjustajad ongi just stress ja ärevus. Õpetaja saab tuua klassi rõõmu, kasvõi hommikuse väikese nalja või vestlusega ning kuulata lapsi ja nende emotsioone, enne kui läheb tunnisisuga edasi. “Õpetaja roll on olla ka suhete looja, mitte ainult teadmiste andja. Kui olen andnud lastele oma aega ja tähelepanu, on neil lihtsam hiljem koostööd teha,” selgitas Ploom.

Turvalise keskkonna loomist soodustab laste kaasamine. “Võib arutada, kelle kõrval nad sooviksid istuda, või lasta neil kaasa rääkida klassiruumi kujundamises. Ka töörahu osas saab lapsi kaasata – küsida, mis häälega ülesannet tehakse. Sageli otsustavad nad ise, et tehakse vaikuses, mis aitab keskendumisele,” ütles Ploom.

Just vaikus on midagi, mis sageli lapsi maandab. “Õpetaja ei pea klassi täitma kogu aeg jutuga – lasen lastel rahulikult töötada ja annan teada, et nad võivad minu poole pöörduda, kui abi vajavad. Kui keegi segab, püüan teda individuaalselt korrale kutsuda, mitte üle klassi tõsta häält,” rääkis Ploom.