Töö- ja palgakorraldus
Seadusest tulenevalt täidetakse õpetaja ametikoht konkursi korras ning temaga sõlmitakse tööleping, kus töösuhted lähtuvad töölepingu seadusest samamoodi, nagu teistegi töötajatega. Küll aga on õpetajate puhul erisused nende tööajakorralduses ning töötasu kujunemises. Siit lehelt saad sellest kõigest ülevaate.
Õpetaja tööaeg ja -ülesanded
Vabariigi Valitsus on välja andnud määruse, mis sisaldab koolide ja muude lasteasutuste õpetajate, kasvatajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade loetelu, millel kehtib täistööajaga töötamisel lühendatud tööaeg – 35 tundi nädalas.
Õpetaja võib töötada nii täis- kui ka osalise tööajaga, kusjuures tema tööülesanded (sh õppetunnid) peavad mahtuma kokkulepitud tööaega. Õpetaja täpsetes tööülesannetes lepivad direktor ja õpetaja kokku töölepingus ja selle lisaks olevas ametijuhendis, sealjuures jaguneb õpetaja tööaeg vahetu õppekasvatustöö ning töölepingust tulenevate või tööandaja antud ülesannete vahel. Töö sisu võib õpetajate vahel erineda oluliselt.
Kuidas kujuneb õpetaja töötasu?
Õpetaja töötasu puhul rääkida kolmest olulisest näitajast:
- töötasu alammäärast,
- palga diferentseeritavast osast ning
- keskmisest töötasust.
Õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalne brutopalk, mida tuleb maksta kõikidele täiskoormusega töötavatele põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele. Alates 1. jaanuarist 2024 on õpetaja brutopalga alammäär 1820 eurot.
Alates 2024. aastast on Ida-Virumaa õpetajate brutopalga alammäär vastava keelekvalifikatsiooni olemasolul 1,5 korda kõrgem ehk 2730 eurot.
Eelarve töötasu maksmiseks eraldab haridusasutusele selle pidaja. Kõikidele omavalitsustele antakse riigieelarvest igal eelarveaastal õpetajate tööjõukulude toetust õpilase põhise õpetaja tööjõukulu määra alusel. Sellest 20% moodustab diferentseerimiskomponent, mis annab koolijuhtidele võimaluse maksta õpetajatele kõrgemat palka ning tasustada neid täiendavate tööülesannete eest. Ehk siis on koolipidajatel ja koolijuhtidel võimalus lisaks miinimumpalgale maksta õpetajatele suuremat töötasu palga diferentseeritava osana, mille kaudu saab tasustamisel arvesse võtta iga õpetaja ja tema ametikoha unikaalsust. Eristamise aluseks võivad olla õpetaja kompetentsid, tehtava töö intensiivsus, kutsestandardile vastavus, töö tulemuslikkus vm.
Nii diferentseerimisfondi, koolipidajate poolt palgafondi lisatud omavahendite kui ka erinevate teiste tegurite tõttu on õpetajate keskmine palk Eestis oluliselt kõrgem kui miinimumpalk. 2024. aastal on õpetajate arvestuslik keskmine palk 2184 eurot. Haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120% Eesti keskmisest (HTM 2021). 2024. aasta esimeses kvartalis oli see ca 110% Eesti keskmisest.
Õpetaja töötasu kujuneb kolmest komponendist:
- riiklikult kehtestatud palga alammäär normkoormuse korral,
- tasu normkoorust ületavate tundide eest (olenevalt koolipidajast võib, aga ei pruugi lisanduda);
- eristuv osa (lisaülesanded või palgamudeli rakendumine) (olenevalt koolipidajast võib, aga ei pruugi lisanduda).
Ehk siis sõltub õpetaja palk sellest, millise koormusega ta töötab ning kas koolipidaja maksab miinimumtöötasu või kasutab diferentseerimiskomponenti/omavahendeid, et võimaldada kõigile või teatud palgamudeli alusel osadele õpetajatele kõrgemat töötasu.
Et saada võimalikult täpne ettekujutus palgast, mida õpetajana töötades saama hakkaksid, tuleks tutvuda konkreetse kooli pidaja palgakorraldusega või statistiliste andmetega Haridussilmas.