Õpetaja kompetentsimudel
Et hariduses töötaksid asjatundlikud professionaalid, on oluline määratleda, millised on õpetajaametile seatud ootused ehk kompetentsid, mida üks õpetaja peab omama, et olla oma töös edukas. Need ootused on sõnastatud õpetaja kompetentsimudelis.
Kompetentsimudel on kompetentside kirjeldamise, hindamise ja tagasiside andmise süsteem, mille peamine eesmärk on õpetaja rollimudeli alusel teadvustada oodatud hoiakud ja käitumisviisid. See õpetajatele suunatud tööriist aitab määratleda õpetaja tugevusi ja arendamist vajavaid külgi ning toetada seeläbi tema professionaalset arengut. Erinevalt kutsestandardist, mis põhineb töö analüüsil ning hõlmab õpetajatöö tervikprotsessi, keskendutakse kompetentsimudelis esmatähtsatele kompetentsidele ehk võtmekompetentsidele. Õpetaja kompetentsimudel töötati esimest korda välja 2016. aastal ning uuendati 2020. aastal.
Seega on kompetentsimudel
- kutsestandardi kõrval abivahend õpetaja kompetentsinõuete kirjeldamiseks ning kompetentsuse hindamiseks ja
tagasisidestamiseks; - õpetaja enesehindamise ja -arendamise vahend ning juhi tööriist, mis keskendub võtmekompetentsidele;
- õpetaja arenguprotsessi ja koolitusvajaduste väljaselgitamise allikas ning
- tänapäevase ja ka tulevikuühiskonna vajadustele vastava kooli- või lasteaiakultuuri arendamise vahend.
Eestis on loodud eraldi kompetentsimudelid nii kooliõpetajale kui ka lasteaiaõpetajale.
Kooliõpetaja kompetentsimudel
Kooliõpetaja kompetentsimudel määratleb üldhariduskooli õpetaja kompetentsid. Mudeli viis võtmekompetentsi on kirjeldatud erinevate tegevusnäitajatega.
Kooliõpetaja viis võtmekompetentsi on:
- väärtuste kandja ja kujundaja,
- iga õpilase arengu toetaja,
- õpikeskkonna kujundaja ja haridusuuenduste rakendaja,
- koostöö juhtija ja meeskonnaliige,
- ennastjuhtiv õppija.
Lasteaiaõpetaja kompetentsimudel
Lasteaiaõpetaja kompetentsimudel määratleb lasteaiaõpetaja kompetentsid. Mudeli viis võtmekompetentsi on kirjeldatud erinevate tegevusnäitajatega.
Lasteaiaõpetaja viis võtmekompetentsi on:
- väärtuste kandja,
- iga lapse arengu toetaja,
- lapse päeva disainer,
- ennastjuhtiv õppija,
- koostöö juhtija ja meeskonnaliige.
Kompetentsimudeli kasutamine
Kompetentsimudeli kasutamine on vabatahtlik ning selle rakendamise eesmärgi (värbamine, arendus vms) valib iga asutus oma vajaduste järgi. Kompetentsimudel võimaldab hinnata õpetaja igapäevast tegelikku tegutsemist, käitumist ja hoiakuid 360 kraadi tagasiside meetodil – lisaks enesehindamisele annavad tagasisidet tema juht, kolleegid, õpilased (kooliõpetaja puhul) ja lapsevanemad.
Kompetentsimudeli kasutusele võtmiseks peavad koolis olema täidetud järgmised eeldused:
- kooli juhtkond soovib arendada koolikultuuri ja usub väärtustesse, mida kompetentsimudel kannab;
- koolis on varasem arenguvestluste traditsioon –tagasiside andmine ja saamine on koolikultuuri osa;
- koolis on piisav usaldustase, mis võimaldab nii täiskasvanutel kui ka õppijatel olla avatud ja ausad.
360 kraadi tagasiside meetod
360 kraadi tagasiside meetodi abil hindamine annab õpetajale võimaluse saada infot selle kohta, kuidas õpetaja ise oma käitumist tajub ning kuidas tajuvad seda temaga vahetult kokku puutuvad sihtgrupid* (vt joonist). See on väärtuslik teave õpetajale, kes soovib areneda ja saada tõeliseks meistriks.
360 kraadi tagasiside kogumine toimub hindamisküsimustike abil elektroonilises keskkonnas, kus on tagatud andmete anonüümsus.
*õpilaste sihtrühm on kaasatud vaid kooliõpetajate puhul
Allikas: Haridus- ja Noorteamet
Loe lähemalt: