Õpetaja professionaalne areng
Õpetajatest ja nende töö kvaliteedist sõltub suurel määral hariduse kvaliteet ja sellega koos ka õppija heaolu ja edasine elukäik. Seetõttu on oluline, et õpetajad tegeleksid järjepidevalt ka enesearenguga. Ikka selleks, et pädeva ja motiveeritud töötajaskonna toel tagada haridusasutustes õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendava õpikäsituse rakendumine.
Ühiskonna kasvavad ootused seavad haridusele ja õpetajatele üha uusi väljakutseid
Õpetaja pole tänapäeval enam infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja. Tema ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatööd ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. See tähendab, et õpetajatel tuleb kanda mitmed erinevad rolle ja funktsioone, mis nõuavad valmidust ja oskust meeskonnatööks ning teisi olulisi õpetamisega seotud oskus ning õpetaja peab ka ise olema aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut.
Õpetajate professionaalsuse hindamisel ja arendamisel tuleb keskenduda kompetentside hindamisele ja õppijate tervikliku arengu toetamisele. Kaasaegse õpetaja oodatavad kompetentsid on määratletud õpetaja kompetentsimudelis, mis aitab määratleda õpetaja tugevusi ja arendamist vajavaid külgi ning toetada seeläbi tema professionaalset arengut. Samas tuleb meeles pidada, et iga töötaja vastutab enesearendamise ja kvalifikatsiooni ajakohasena hoidmise eest vähemalt ametikohale esitatavate nõuete ulatuses.
Täiendusõpe
Täiendusõpe on süsteemne tegevus, mis on suunatud õpilase arengu toetamisele õpetajate ja haridusasutuse juhtide enesearengu kaudu. Täiendusõppe all peetakse silmas tööalast enesetäiendamist ehk õppimist laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikust tööalast nõustamist ja parimate praktikate jagamist.
Täiendusõppe organiseerimisel lähtutakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist, mis valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ja partnerite koostöös 2023. aastal ning haridusasutuse juhi kompetentsimudelist ja õpetajate kutsestandarditest.
Täiendusõpet õpetajatele pakuvad näiteks
- Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni keskus
Keskuse eesmärk on koostöös haridusteaduste instituudi jt partneritega hariduse valdkonna arengueesmärkide saavutamist toetavate arenguprogrammide, koolituste ja teiste formaatide väljatöötamine, rakendamine, analüüsimine ja tutvustamine. Võimaldatakse professionaalse arengu toetamiseks ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendamiseks toetavat jätkuõpet, õpetajaametisse sisenejatele paindlikke võimalusi kvalifikatsiooninõuete täitmiseks ja kutse taotlemiseks, toetatakse alustavaid õpetajaid ja mentoreid ning ollakse arengupartneriks haridusasutustele. - Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus
Keskuse eesmärgiks on hariduse valdkonna arengueesmärkide saavutamist ja uurimistulemuste levitamist toetavate haridusuuenduslike arenguprogrammide, koolituste, mikrokraadide, teenuste ja muude formaatide väljatöötamine, läbiviimine, analüüsimine, hindamine ja levitamine koostöös ülikooli teadus- ja arendusrühmadega. - Haridus- ja Noorteamet
Harno kaudu on võimalik saada osa nii erinevatest siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest täiendusõppe võimalustest. Näiteks viib Haridus- ja Noorteamet läbi veebiseminaride sarja “Distantsilt targemaks” ning vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poolt pakutavaid võimalusi õpetajate rahvusvaheliseks koostööks ja täiendkoolitusteks.
Täiendusõppe võimaluste ja rahastamise kohta leiab täpsemat teavet Haridus- ja Noorteameti kodulehelt ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehtedelt ning täiendusõppe infosüsteemist Juhan.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Mentorlus
Mentorluse saamine
Mentee jaoks võib mentorluse saamine olla väärtuslik professionaalse arengu toetaja, pakkudes võimalust õppida kogenumatelt kolleegidelt, kes oskavad anda praktilisi nõuandeid, jagada parimaid töövõtteid ja pakkuda tuge keerulistes olukordades. Mentorlus loob ruumi, kus saab turvaliselt katsetada uusi lähenemisi, arendada enesekindlust ja mõtestada oma rolli laiemalt. Läbi vahetu tagasiside ja inspireeriva koostöö aitab mentorlus õpetajal avastada uusi perspektiive ning kujundada kindlama ja teadlikuma karjääritee.
Mentorluse korraldamine õpetajatele on iga kooli enda korraldada. Eestis pakub mentorlust õpetajatele näiteks MTÜ Haridusmentorid.
Mentoriks olemine
Mentorlust pakkuva õpetaja jaoks annab see võimaluse õppida, areneda ning kasvada professionaalina, jagades nõuandeid, mis põhinevad nende endi teadmistel ja kogemustel.
Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool pakuvad haridusasutuste mentoritele suunatud koolitusprogrammi “Mentorlus – arengut toetav koostöö”, mille raames kogenud tegevõpetajad süvenevad asjatundlike juhendajate toel mentorluse olemusse ning õpivad oma oskusi, teadmisi ja isikuomadusi tõhusalt rakendama kolleegide erialase arengu toetamisel. Programm on suunatud vähemalt kolmeaastase töökogemusega õpetajatele, eripedagoogidele, logopeedidele, haridusasutuse juhtidele ja õppejuhtidele, kes tunnevad endas tahet pakkuda süsteemset tuge oma alustavatele kolleegidele. Mentorkoolituse käigus mõtestatakse mentorlust kui töökohal õppimise võimalust, arutletakse õpetaja professionaalse arengu teemal ning toetatakse mentori nõustamis-, tagasisidestamis- ning koostööoskuste arengut.