Nüüdisaegne õpikäsitus
Kuidas Sulle kooliaeg meelde jäi? Kas see, mis koolis ja klassiruumis toimus, tekitas pigem eduelamust või segadust? Õpikäsitus mängis Sinu koolimälestuste kujunemises tõenäoliselt olulist rolli.
Nüüdisaegne õpikäsitus (ehk asjaarmastajate keeli NÕK) on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille kohaselt õppimine on aktiivne ja koostöine elukestev protsess, milles õppija õpib õppima ja võtab oma õppimise eest vastutuse. Õppimise käigus arenevad õppija teadmised ja oskused ning muutuvad tema käitumine ja väärtushinnangud. Õpetaja roll on toetada õppijat ning luua keskkond ja tingimused, milles iga õppija saab oma arengupotentsiaali maksimaalselt realiseerida.
Õpikäsitus on osa laiemast koolikultuurist ning selle uuenemiseks on vaja initsiatiivikaid professionaale, kelle eestvedamisel on võimalik muuta koolielu korraldust, kaasajastada õppe sisu ja õpetajate ettevalmistust ning senisest otstarbekamalt kasutada nii koolisiseseid kui kooliväliseid õpikeskkondi. Õpetajaametis saad Sina just nendesse kingadesse astuda.
Kas teadsid?
Tänane maailm on ebakindel, kompleksne ja muutub kiiresti. Sellises keskkonnas tulevad toime inimesed, kes on avatud uuele, on iseseisvad, julgevad ja oskavad pidevalt õppida, suudavad kiiresti valikuid teha, loovalt mõtelda ja tegutseda. Aineteadmiste ja oskuste kõrval on senisest olulisemaks muutunud aineülesed ja aineid läbivad oskused nagu kommunikatsiooni- ja koostööoskused, oskus teadmisi kriitiliselt valida ja kasutada ning teha informeeritud otsuseid, suutlikkus töötada erinevates keskkondades ja koos teiste valdkondade esindajatega.
Konkreetsete eesmärkidena toetab nüüdisaegne õpikäsitus järgmist:
- Heatasemelisi ainealaseid teadmisi koos oskusega neid praktikas rakendada. Nii elus toimetulekuks kui ka edasiõppimiseks on jätkuvalt olulised nii akadeemilised kui ka praktilised teadmised ja oskused ning erialased ja kutseoskused.
- Õpioskuste arengut. Õpioskused loovad võimaluse end pidevalt täiendada, omandada uusi teadmisi ja oskusi, lisaks koolile ka kooliväliselt ja iseseisvalt hilisemas elus. Tulemuslikuks õppimiseks on vaja osata ennast motiveerida, suunata tähelepanu jõukohasele ja ratsionaalsele eesmärgiseadele ning pingutada soovitud tulemuse nimel, kasutades erinevaid – nii spetsiifilisi kui üldisi – õpistrateegiaid ja -tehnikaid.
- Paremaid koostööoskusi. Koostöö on olulisel kohal nii õppimisel kui kõigis tulevikutöö visioonides. Koostööoskuste alla võib paigutada inimeste juhtimise ja motiveerimise ning läbirääkimisoskuse. Koostööoskuste aluseks on emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus, mis tähendavad oskusi mõista ja suunata enda ja teiste käitumist, mõtlemisviise ja tundeid erinevates olukordades.
- Enesejuhtimise oskust. Ennast juhtiv ja iseseisev ühiskonna liige oskab enda vajadusi ja eesmärke määratleda, valida kaalutletud viise nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks ning ka vastutada oma tegevuse ja valikute eest.
- Subjektiivset heaolu, mis tähendab paremat füüsilist ja vaimset tervist, oskust lahendada erimeelsusi ja ületada kriise, vältida käitumis- ja sõltuvusprobleemide tekkimist. Kooliga rahulolu mõjutab üldist eluga toimetulekut, koolijõudlust ja akadeemilist edukust, kooli lõpetamise tõenäosust ja haridustee jätkamist.
Õpikäsituse muutumine nüüdisaegsemaks tähendab muutusi õppesisus (õppekavades), õppimise ja õpetamise viisides ning õppimises osalejate suhetes. Õpikäsituse muutumise kolm olulisemat suunda on:
- Konstruktivistlik teadmuskäsitus, mille põhimõteteks on, et õppimine on individuaalne, aktiivne, tegevuspõhine ja toimub konkreetses kontekstis. St mh, et ulatuslikumalt tuleb hinnata ja arvestada õppijate arengutaset ning õpipsühholoogia arenguid.
- Koostöine õpe seisneb koos tegutsemises ühise eesmärgi nimel, selle juures on oluline nii iga osaleja kui teiste grupiliikmete õppimise maksimeerimine. Koostöine õpe toob kaasa suurema sidususe nii koolis, kogukonnas kui terves ühiskonnas.
- Autonoomia all mõeldakse liikumist nii kooli, õpetaja kui ka õppija suurema otsustusõiguse ja tegevusvabaduse suunas. Uuringud näitavad, et autonoomsem tegevusmudel toetab kooli head sisekliimat, osalejate sisemist motivatsiooni, on seotud paremate õpitulemuste ja subjektiivse heaoluga, toetades samuti enesejuhtimist ja iseseivust.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium