Nõuded õpetajale

Üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsiooninõuded

on sõnastatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS): 

1. magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, 
2. õpetajakutse;
3. nõuetele vastav eesti keele oskuse tase.

Erisused

• Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja – kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning nõuetele vastav eesti keele oskuse tase. Pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis ja neid hindab tööandja.
• Eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud – magistrikraad eripedagoogikas või magistrikraad ja eripedagoogi kutse ning nõuetele vastav eesti keele oskuse tase.

Keeleoskusnõuded üldhariduskooli õpetajatele

• B1-tase õpetajatele, kes õpetavad rahvusvahelise õppekava alusel (neile, kes töötavad 01.07.2024, kehtib nõue alates 01.09.2026);
• B2-tase võõrkeeleõpetajatele, välja arvatud eesti keele kui teise keele õpetajatele;
• B2-tase õpetajatele, kes ei õpeta eesti keeles (neile, kes töötavad 01.07.2024 üldhariduskoolis, kehtib nõue alates 01.08.2025);
• C1-tase õpetajatele, kes õpetavad eesti keelt või eesti keeles.

Koolieelses lasteasutuses töötavate õpetajate kvalifikatsiooninõuded

on sõnastatud koolieelse lasteasutuse seaduses:

1. kõrgharidus, 
2. pedagoogilised kompetentsid;
3. nõuetele vastav eesti keele oskuse tase.

Erisused

• Lasteasutuse erirühma või sobitusrühma õpetaja – kõrgharidus, eripedagoogilised ja pedagoogilised kompetentsid ning nõuetele vastav eesti keele oskuse tase.

Keeleoskusnõuded koolieelses lasteasutuses töötavale õpetajale

• B1-tase õpetajatele, kes õpetavad rahvusvahelise õppekava alusel (õpetajad, kes töötavad 01.07.2024. a rahvusvahelise õppekava alusel, viivad oma keeleoskuse nõudega vastavusse 1. septembriks 2026. a);
• B2-tase õpetajatele, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel;
• C1-tase õpetajatele (kõigile, kel ei ole määruses B1- või B2-taseme erisust).

Kutseõppeasutuse õpetajate kvalifikatsiooninõuded

on kehtestatud kutseõppeasutuse seaduse §-s 39, mis sätestab, et üldainete õpetajate suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74¹ lõikes 4 kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ning kutseõpetajate suhtes kohaldatavad nõuded on kehtestatud kutsestandardis. 

Töötajate kvalifikatsioonile vastavuse hindamise õiguslik pädevus on tööandjal.

Kvalifikatsiooni vastavus ja tunnustamine

Varasemate kvalifikatsioonide vastavus kehtiva haridussüsteemi kvalifikatsioonidele on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega “Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus”.

Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine on vajalik, kui inimene on omandanud hariduse välisriigis ning soovib Eestis töötada pedagoogina. Info õpetaja kvalifikatsiooni tunnustamise kohta.

NB! Ukraina ja teiste kolmandate riikide õpetajate ning tugispetsialistide kvalifikatsioonile rakenduvad siseriiklikud nõuded (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) ning kutsekvalifikatsiooni tunnustamist nende puhul läbi ei viida.

Töölepingu sõlmimine kvalifikatsioonita õpetajaga

Õpetajaga, kelle kvalifikatsioon pole nõuetekohane, aga kel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine, saab sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks (PGS §74 lõige 7).

Kui on sõlmitud tähtajatu tööleping nõuetele mittevastava õpetajaga, siis on oluline õpetajaga kokku leppida, kuidas ta nõutud kvalifikatsiooni saavutab ning kuidas toetab teda selles tööandja.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium