Karjäärivõimalused

Õpetaja karjäärivõimalused sõltuvad võimalustest, võimekusest ja valmidusest

Õpetajatel ei ole ühte kindlat karjääriteekonda ning palju sõltub nii õpetajast endast kui ka koolijuhist, aga ka kohalikest vajadustest. Õpetaja karjääriteekond võib olla seotud ka eri- või kutsealaste ülesannetega koolist väljaspool. Nõnda võib tõdeda, et õpetaja karjäär ei ole ilmtingimata vertikaalne, st liikumine ühe kõrgemale positsioonile.

Mõne õpetaja sihiks võib olla õppealajuhataja või koolijuhi positsioon, samas võib teine õpetaja seada eesmärgiks põnevad ning väljakutsuvad arendusprojektid vm täiendavad ülesanded, mis eelkõige arendavad teda õpetajana. Oma ainealase kompetentsi hoidmiseks ja tõstmiseks on õpetajatel võimalus osaleda õppekavade uuendamisel, õpikute loomisel, ülikooli uurimisrühmade töös või tulevasi õpetajaid õpetades.

Õpetaja karjääriteekond on eelkõige seotud õpetaja enda professionaalse arenguga ning see võib olla:

• vertikaalne
• horisontaalne
• ametikohasisene (ekspert)
• kannapööretega
• kaleidoskoopkarjäär.

Erinevad võimalikud ametikohad ja tööülesanded (sulgudes peamine tööülesanne)

• ÕPETAJA (õppija arengu toetamine, õppetöö kavandamine ja korraldamine)
• KLASSIJUHATAJA (koostöö kooli ja kodu vahel)
• AINEKOMISJONI JUHT / ÕPPETOOLI JUHT (administratiivsed ülesanded, juhtkonna ja õpetajaskonna vahelüli)
• AINESEKTSIOONI JUHT (piirkonna ainealase töö korraldamine)
• AINELIIDU JUHATUSE LIIGE (täiendavad ülesanded koolist väljaspool riiklikul tasandil)
• ÕPPEALAJUHATAJA (õppetöö korraldamine – paljudes koolides on sellisest ametikohast loobutud, tööülesanded on teisiti jagatud)
• DIREKTOR (koolielu korraldamine, koolikultuuri kujundamise ja visiooni eestvedaja)
• HARIDUSAMETNIK (poliitiliste otsuste elluviija või rakendamise vahendaja)
• HARIDUSMINISTER (haridusvaldkonna strateegiline edendamine riigis)

Allikas: Õpetajate Liit

Üldhariduse õpetaja karjäärimudel

Üldhariduse õpetaja karjäärimudel on raamistik, mis määratleb õpetajaameti peamised karjääriastmed. Samuti kirjeldab mudel iga karjääriastme tööülesanded, nõutavad oskused ja teadmised, astmete palga alammäära koefitsiendid ning tingimused astmel alustamiseks ja edasi liikumiseks.

2026. aasta 1. jaanuarist rakenduv karjäärimudel on neljaastmeline:

• 1. aste – alustav õpetaja;
• 2. aste – õpetaja;
• 3. aste – vanemõpetaja;
• 4. aste – meisterõpetaja.

Mida kõrgem on õpetaja karjääriaste, seda suurem on tema tegevuse mõjuulatus õpilaste osas ja hariduses tervikuna. Igal astmel on lähtekohaks arusaamine, et õpetaja peamine ülesanne on toetada õppijate arengut ja õpitulemuste saavutamist ning pädevuste ja hoiakute kujundamist. Astmetel üles liikumine kinnitab õpetaja professionaalset arengut ja tulemuslikkust töös õppijatega ning õpetaja pädevuste suurenemist ja eeldab kompetentside tõendamist.

Aastatel 2026-2028 on kavas alustava õpetaja ja õpetaja alampalga puhul kasutada koefitsenti 1,0, vanemõpetaja puhul 1,1, meisterõpetaja puhul 1,3.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium