Formaalse ja mitteformaalse õppe lõiming

Nüüdisaegse õpikäsituse keskmes on areng ja elus hakkama saamine

Tänapäeva ühiskonnas toime tulemiseks on vajalikud nii head aine- ja erialased pädevused kui ka üldpädevused. Pädevuste omandamise koht ja viis hakkab seejuures muutuma järjest vähem oluliseks, sest vajalikke pädevusi saab omandada nii põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses ja kõrgkoolis (st formaalõppes) kui ka huvikoolis ja huvitegevusena või noorsootöö käigus (st mitteformaalõppes). Mitteformaalõppes omandatud teadmiste ja oskuste väärtustamine ja tunnustamine formaalõppes on kaalukas osa õppijakesksest lähenemisest ning õppimise toetamisest üle elukaare, erinevates keskkondades.

Mitteformaalõppe tihedam seostamine formaalõppega toetab mõtteviisi, et iga inimese õpiteekond on tervik ja tähtis on igasugune õppimine ning aitab õpilaste potentsiaalil paremini realiseeruda. Erinevates õpikeskkondades omandatud teadmiste ja oskuste väärtustamine toetab noori isikliku ja tööalase edu saavutamisel kogu nende elu jooksul. See on oluline samm liikumisel senisest paindlikuma haridussüsteemi poole, kus esikohale on seatud õppijate vajadused.

Mis on mis?

• Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel alus-, põhi, kesk-, kutse- ja kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse üldjuhul haridusliku kvalifikatsiooniga.
• Mitteformaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel. Mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid.
• Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming on protsess, mille kaudu luuakse tingimused mitteformaalõppes omandatud pädevuste arvestamiseks, teadvustamiseks ja tunnustamiseks formaalõppes.

Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise eesmärgiks on kujundada olukord, kus õpilase mitteformaalõppes omandatud teadmised ja oskused on formaalõppes:​​

• teadvustatud,​
• tunnustatud,​​
• õppekava täitmisel arvesse võetud. ​​

See omakorda panustab laiemasse sihti, et kõigi õpilaste anded, tugevused ning igakülgsed arenguvõimalused oleksid toetatud.

Miks ja kellele on lõiming vajalik?

Lõimingust saavad suurimat kasu õpilased, kuna mitteformaalõppe tulemuste arvestamine 

• toetab õpilaste õppimist nii formaal- kui ka mitteformaalõppes, 
• toetab õpilaste üldpädevuste arengut, 
• arendab õpilaste refleksioonioskust, 
• suurendab õpilaste motivatsiooni osaleda mitteformaalõppes, 
• muudab õpikogemuse tervikuna õpilastele meeldivamaks, 
• toetab õpilastes arusaama kujunemist igasuguse õppimise väärtuslikkusest, 
• võimaldab õpilastel kasutada aega optimaalsemalt, 
• vähendab õpilaste ülekoormust. 

Nutikalt planeeritud ja süsteemne mitteformaalõppe lõiming on kasulik ka õpetajale, sest õppetöö mitmekesisemaks muutmine ning mitteformaalõppe (sh huvihariduse) kaudu uute pädevuste omandamine toetab õpetaja professionaalset arengut. Lisaks võib mitteformaalõppe lõiming formaalõppega vähendada õpetaja õpetamiskoormust, kuna osa õpilasi läbib õppeaine (osaliselt) mitteformaalõppes. 

Mitteformaalõppe süsteemne lõiming aitab tõhusamalt kasutada haridussüsteemi ressursse ja taristut ning toetada haridussüsteemi mitme suure ülesande täitmist, mille seas on õpilase andekuse märkamine ja toetamine, hariduslike erivajadustega õpilastele meeldiva õpikogemuse pakkumine ning õppekeelepõhise segregatsiooni vähendamine.

Kuidas meil Eestis sellega lood täna on?

Mitteformaal- ja formaalõppe lõiming ei ole Eestis täiesti uus kontseptsioon. Eesti koolides seni enim kasutatud lõimingu rakendamise viisid on:  

• MFÕ-s omandatu arvestamine kooli õppekava osana (sh põhikooli valikõppeaine või gümnaasiumi valikkursuse läbimine ja III kooliastme kohustusliku loovtöö tegemine väljaspool kooli); 

• kooli õppekava elluviimine mitteformaalõppe keskkonnas; 

• huviala õpe koolipäeva osana. 

Kuigi eristumise asemel on hakatud looma sildasid, et tuua haridussüsteemi lisandväärtust formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise abil, on täna veel probleemiks üleriigilise süsteemse vaate puudumine ja väga erinevate põhimõtete rakendamine õpitulemuste ülekandmisel ja hindamisel. Samuti on lõimingust veel madal teadlikkus ning erinev arusaam ja see teeb keeruliseks erinevate osapoolte motiveerimise lõimingu protsessis osalemiseks.  Selle tõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumis peagi valmimisel formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu kontseptsioon ja juhised.

Allikad:
ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2022) Mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise praktikad Eestis,
Haridus- ja Teadusministeerium. (2024) Formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu kontseptsiooni tööversioon